Dikšumii Supmii ovdalobiin

Don sáhtát ohcat iežat orrunriikka buohcanoadjolágádusas ovdalobi dikšuma várás, mii addojuvvo Suomas, juos orut nuppi EU-riikkas dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias dehe Šveiccas. EU-ásahusa 883/2004 ovdalobiin (S2-skovvi) don oaččut dikšuma seamma haddái go báikkálaš orrut. Juos dus lea muhtin eará ovdalohpi, de don mávssát dikšumis daid duođalaš goluid.


EU-ásahusa 883/2004 mieldásaš ovdalohpi lea máksinčatnaseapmi, mainna lobi mieđiheaddji buhtte lobi miel dikšuma goluid Suoma stáhtii.  Buohcci máksá dikšumis seamma áššehasmávssu go báikkálaš orrut. Sáhtát ohcat ovdalobi, jos orut nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias dehe Šveiccas. Ovdalohpi ohccojuvvo álohii orrunriikka eiseválddis, maiddái dalle, jos juoga earás go du orrunriikkas lea ovddasvástádus buohccedikšumat goluin.

Juos dus lea juoga eará ovdalohpi (ovdamearkka dihte ovdalohpi buohccedirektiivva mielde), de don mávssát dikšumisttát daid duođalaš goluid. Don sáhtát ohcat buhtadusaid iežat oažžun dikšumis maŋálgihtii iežat buohcanoadjolágádusas.

EU-ásahusa mieldásaš ovdalohpi galgá mieđihuvvot, jos dikšun ii sáhte ordnejuvvot orrunriikkas

EU-ásahusa 883/2004 mielde buohccái galgá mieđihuvvot ovdalohpi dikšuma várás, mii addojuvvo nuppi lahttoriikkas, jos

  • buohcci dárbbašan dikšun gullá su orrunriikka dearvvašvuohtafuolahusa bálvalanválljašupmái

ja

  • dikšun ii sáhte ordnejuvvot buohcci orrunriikkas dálkkasdieđalaččat ákkastallon áigodaga siste vuhtii válddedettiin buohcci dalá dearvvašvuohtadilli ja buohcama jáhkehahtti ovdáneapmi.

Ovdalohpi sáhttá álohii mieđihuvvot maid guorahallama vuođul, vaikko eavttut lobi mieđiheapmái eai ollašuvaše, ovdamearkka dihte gielalaš dehe kultuvrralaš ákkaid geažil.

Mot mun galggan bargat, go boađán Supmii dikšumii EU-ásahusa mieldásaš ovdalobiin?

  1. Oza iežat háliidan dikšunaddi ja čielggat dohkkehago dat ovdalobi. Šiehta dikšunaddiin dikšuma ordnemiin.
  2. Oza ovdalobi iežat orrunriikka eiseválddis.
  3. Doaimmat dárbbašlaš buohcceáššegirjjiid dikšunaddái ja jorgalahte daid dárbbu mielde gillii, man dikšunaddi ipmirda. Suoma virggálaš leat suoma- ja ruoŧagiella.
  4. Váldde mátkái fárrui iežat oažžun ovdalohpeskovi.
  5. Mávssát dikšumis báikkálaš áššehasmávssu. Bivdde ruovttumátkái buohcceáššegirjjiid fárrui.
  6. Muitte, ahte dikšun addojuvvo iešguđenai riikka álbmotlaš láhkaásaheami ja dearvvašvuohtafuolahusa vuogádaga mielde. Dikšungeavadat sáhttet spiehkastit iežat riikka geavadiin. Dikšunaddit hupmet dábálaččat suoma-, ruoŧa- dehe eŋgelasgiela.
  7. Buohccevahágiidda guoskaduvvo Suoma lágas ásahuvvon buohccedáhkádus.

EU-ásahusa mieldásaš ovdalohpi sáhttá adnojuvvot dušše Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Juos don leat ožžon jearaldatvuloš ovdalobiin dikšuma Suoma priváhta dearvvašvuohtafuolahusas ja šaddan máksit buot dikšungoluid ieš, de don sáhtát ohcat buhtadusa goluide Kelas.  Kela buhtte goluid seamma ákkaiguin go Suomas buohcama várás oadjuduvvon olbmuide. Dikšuma Kela-buhtadusat leat sulaid 10-30 % dikšungoluin.