Hálidan boahtit dikšuma várás Supmii

Sáhtát lupmosit ohcalit dikšumii sihke Suoma almmolaš ja priváhta dearvvašvuohtafuolahussii, jos don leat oadjuduvvon buohcama várás nuppi EU-riikkas. Oaččut dikšuma seamma ládje go báikkálaš olbmot. Jos don it leat oadjuduvvon buohcama várás nuppi EU-riikkas, sáhtát ohcalit iežat goluiguin Suoma almmolaš dehe priváhta dearvvašvuohtafuolahussii. Dikšunaddit eai goitge leat geatnegahtton váldit du dikšumii.


Maidda dikšumiidda sáhtán ohcalit?

Sáhtát lupmosit ohcalit dikšumii sihke Suoma almmolaš ja priváhta dearvvašvuohtafuolahussii, jos don leat oadjuduvvon buohcama várás nuppi EU-riikkas. Dikšumii ohcaleapmi dárkkuha, ahte don boađát Supmii dearvvašvuohtabálvalusaid geavaheami várás. Sáhtát ohcalit geavahit sihke vuođđodearvvašvuohtafuolahusa ja spesiálabuohccedikšuma bálvalusaid ja oažžut dikšuma maid guhkesáigge buozalmassii.

Don it goitge sáhte ohcalit čuovvovaš bálvalusaide Suomas

  • guhkesáigásaš lágádusdikšun
  • ealasirdimat
  • boahkuheamit álbmotlaš boahkuhanprográmma mielde
  • bargodearvvašvuohtafuolahus
  • skuvla- ja stuđeantadearvvašvuohtafuolahus.

Don galggat ieš čielggadit dikšunvejolašvuođaid, dikšuma vuordináiggiid ja dikšuma goluid dikšunaddiin. Dárbbu mielde sáhtát jearrat ráđi Suoma rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtafuolahusa kontáktačuoggás. Oahpásnuva maid čuovvovaš osiide

Dikšungolut Suomas

Jos mátkkoštat Supmii oažžut dikšuma, vuolggasadjin lea ahte don govččat ieš dikšumis šaddan goluid. Dus lea maid alddat ovddasvástádus dulkoma ordnemis ja áššegirjjiid jorgaleamis sihke ja goluin, mat dain šaddet. Dikšungoluid sáhttá ovddalgihtii bearrat rehkegiin nu daddjojuvvon ovdamáksu, mii sáhttá leat eanemusat árvvoštallojuvvon dikšungoluid sturrosaš.

Jos don boađát nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias dehe Šveiccas, čielggat iežat riikka mot ja maiguin eavttuiguin dat buhttejit dikšungoluid.  Sáhtát ohcat orrunriikkastat EU-ásahusa 883/2004 mielde ovdalobi (suomagillii) dikšuma várás, mii addojuvvo Suomas. Ovdalohpi lea máksinčatnaseapmi, man vuođul lobi mieđiheaddji buhtte dikšumis ollašuvvan goluid dikšunaddi riikii. Dalle mávssát dikšumisttát seamma áššehasmávssu, go Suomas orrut. Juos dus lea juoga eará ovdalohpi (ovdamearkka dihte direktiivva 2011/24/EU mielde), de don mávssát dikšumisttát daid duođalaš goluid. Don sáhtát ohcat buhtadusaid iežat oažžun dikšumis maŋálgihtii iežat buohcanoadjolágádusas.

Jos boađát EU-, Eeg-riikkaid dehe Šveicca olggobealde, vuolggasadjin lea ahte don govččat ieš dikšumis šaddan goluid.