Jos buohccát mátkki áigge ja dárbbašat veahkkegaskaoami, oaččut dan dábálaččat dikšunaddis.

Jos buohccát olgoriikkain ja oaččut hohpolaš dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma, sáhtát oažžut veahkkegaskaoami geavahussásat dikšunaddis. Riikkain leat sierralágán geavadat veahkkegaskaomiid háhkamis ja luobaheamis. Muhtin riikkain veahkkegaskaoami oažžun lea dikšuma oassi, dábálaččat ovdamearkka dihte Davviriikkain oaččut gardnjelsoppiid iežat atnui njuolga dikšunaddis. Muhtin riikkain šattat oastit dehe láigohit mávssu vuostá veahkkegaskaoami iežat atnui.

Jos fárret nuppi EU-, Eeg-riikii, Stuora-Británniai dehe Šveicii

Jos fárret nuppi EU- dehe Eeg-riikii, Stuora-Británniai dehe Šveicii, sáhtát váldit fárrosat veahkkegaskaomiid, mat leat du anus. Soaba veahkkegaskaoami fuolahusas iežat ođđa orrunriikkain. Du vuoigatvuohta fuolahahttit dehe oažžut ođđa veahkkegaskaomiid Suomas vuođđuduvvá dábálaččat magistráhta dahkan registreremii, mii guoská ruovttugieldda.

  • Jos dus lea Suomas ruovttugielda dehe jos Suomas lea ovddasvástádus du dikšungoluin fárremat maŋŋel, de sáhtát fuolahahttit, divuhit dehe ođastit veahkkegaskaoami, mii lea du anus, almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas, go leat Suomas. Govččat ieš veahkkegaskaoami Supmii buktima goluid. Jos dárbbašat ođđa veahkkegaskaoami, nu sáhtát ohcat dan juogo ođđa orrunriikkastat dehe Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas.
  • Jos dus ii leat ruovttugielda Suomas, iige Suomas leat ovddasvástádus dikšungoluinnát fárrema maŋŋel, don it sáhte váldonjuolggadusa mielde fuolahuhttit, divuhit dehe ođasnuhttit veahkkeneavvuid, mat leat du anus Suomas. Sáhtát goitge váldit veahkkeneavvu mielde olgoriikkaide. Jos dárbbašat fárremat maŋŋel ođđa veahkkeneavvu, de don galggat čielggadit dan oažžunvejolašvuođaid ođđa orrunriikkastat.
  • Jos dutnje lea mieđihuvvon atnui mearkkašahtti veahkkeneavvu dehe protesa ovdal fárremat, de Suopma sáhttá dihto EU-diliin váldit ovddasvástádusa dán mearkkašahtti veahkkeneavvu dikšungoluin maiddái fárremat maŋŋel. Mearkkašahtti veahkkeneavvun adnojuvvojit dakkár veahkkeneavvut, mat leat duddjojuvvon aiddo du várás. Jos it leat sihkar, leago du veahkkeneavvu klassifiserejuvvon mearkkašahtti veahkkeneavvun, de váldde oktavuođa Kelai. Jos dutnje lea mieđihuvvon mearkkašahtti veahkkeneavvu, de du vuoigatvuohta oažžut veahkkeneavvu seailu fárremisttát fuolakeahttá.
  • Fuobmáthan, ahte mearkkašahtti veahkkeneavvu fuolahus ii goitge dárkkut cuovkanan veahkkeneavvu divuheami muhto eará fuolahusdárbbuid, mat veahkkeneavvus soitet čuožžilit. Dákkárat leat omd. gullanaparáhta stellen atnuiváldima várás dehe čalmmehisolbmo ofelašbeatnaga lassiskuvlen.

Dábálaččat sáhtát oažžut iežat dárbbašan veahkkegaskaoami maid ođđa orrunriikkastat. Veahkkegaskaoamit mieđihuvvojit čuozáhatriikka lágaid mielde. Čuozáhatriikka buohcanoadjolágádus dehe dearvvašvuohtafuolahusas ovddasvástideaddji eiseváldi máhttá dábálaččat buoremusat addit lassidieđuid veahkkegaskaomiid oažžumis ja háhkamis.

Jos fárret eará báikái go nuppi EU-, Eeg-riikii, Stuora-Británniai dehe Šveicii

Jos fárret Suomas eará báikái go nuppi EU- dehe Eeg-riikii, Stuora-Británniai dehe Šveicii, sáhtát váldit fárrosat veahkkegaskaomiid, mat leat du anus. Du vuoigatvuohta fuolahahttit dehe oažžut ođđa veahkkegaskaomiid Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas vuođđuduvvá dábálaččat magistráhta dahkan registreremii, mii guoská ruovttugieldda.

  • Jos dus lea Suomas ruovttugielda, sáhtát fuolahahttit, divuhit dehe ođastit veahkkegaskaoami, mii lea du anus, almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas, go leat Suomas. Jos dárbbašat ođđasa, sáhtát ohcat dan juogo ođđa orrunriikkastat dehe Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas.  Jos hálidat ođđa veahkkegaskaoami Suomas, de govččat ieš dan fievrridangoluid.
  • Jos dus ii leat Suomas ruovttugielda, it sáhte fuolahahttit Suomas veahkkegaskaoami, mii lea du anus. Sáhtát goitge váldit veahkkegaskaoami fárrosat olgoriikkaide. Jos dárbbašat iežat muotkuma maŋŋel ođđa veahkkegaskaoami, de don galggat čielggadit dan oažžunvejolašvuođaid ođđa orrunriikkastat.

Jos dus ii leat fárrema maŋŋel ruovttugielda Suomas ja fárret orrut Suomas eará báikái go EU- dehe Eeg-riikii, Stuora-Británniai dehe Šveicii, du vuoigatvuohta ođđa veahkkegaskaomiid oažžumii Suomas nohká. Sáhtát oažžut iežat dárbbašan veahkkegaskaomiid geavahussásat čuozáhatriikka láhkaásaheami dehe priváhta dáhkádusa vuođul dehe iežat goasttádusain.

Jos veahkkegaskaoapmát cuovkana olgoriikkain, dus lea alddát ovddasvástádus dan divvumis

Jos veahkkegaskaoapmát cuovkana olgoriikkain, de don galggat ieš fuolahit dan divvumis. Suopmelaš eiseválddit eai dábálaččat buhtte olgoriikkain ollašuvvan veahkkegaskaomiid fuolahus- ja divvungoluid, eaige dat ordne divvuma olgoriikkain. Suopmelaš eiseválddit eai leat maid geatnegahtton doaimmahit dutnje ođđa veahkkegaskaoami olgoriikkaide. Jos dus lea vuoigatvuohta veahkkegaskaoapmái Suomas ja hálidat ođđa veahkkegaskaoami Suomas cuovkanan gaskaoami sadjái, govččat ieš veahkkegaskaoami doaimmaheami ordnedemiin ja fievrridangoluin.