Riegádahttin nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Sveiccas, Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas

Juos orodat gaskaboddasaččat EU- dehe Eeg-riikkas, Sveiccas, Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas,  ja dárbbahat áhpehisvuhtii dehe riegádahttimii dikšuma, don galggat oažžut dikšuma eurohpalaš buohccedikšungoarttain. Gaskaboddasaš orodeapmi sáhttá leat ovdamearkka dihte luopmomátki.  Eurohpalaš buohccedikšungoarta heive almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Mávssát dikšumis seamma áššehasmávssu go riikkas orrut. Gaskaboddasaš orodemiin dárkkuhuvvo dábálaččat orodeapmi, mii bistá vuollái guhtta mánu olgoriikkain.

Riegádahttindikšuma áššehasmávssuid mearri molsašuddá riikkaid mielde. Muhtin EU-riikkain riegádahttima dikšun lea nuvttá báikkálaš almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas.

Jos mávssát ieš gaskaboddasaš orodeami áigge dáhpáhuvvan riegádahttindikšuma goluid, sáhtát oažžut buhtadusa juogo dikšuma addán riikka buohcanoadjolágádusas dehe Kelas. Juos ozat buhtadusa Kelas, golut sáhttet buhttejuvvot dan meari rádjái, mii livččii leamaš danveardásaš dikšuma gollu iežat buresbirgenguovllus.

Muhtin diliin EU- ja Eeg-riikkaid, Sveicca sihke Stuora-Británnia ja Davvi-Irlándda dearvvašvuohtafuolahusa bálvalanbuvttadeaddjit gáibidit áhpehisvuođa ja riegádahttima dikšuma várás EU-ásahusa mieldásaš dikšumii beassama ovdalobi. Jos orodat riikkas gaskaboddasaččat, dikšun galggašii goitge ožžojuvvot eurohpalaš buohccedikšungoarttain. Sáhtát problemadiliin váldit oktavuođa Kela riikkaidgaskasaš áššiid guovddážii.

Sáhtát lupmosit mátkkoštit nuppi EU- dehe Eeg-riikii riegádahttit dehe geavahit áhpehisvuođa čuovvuma dearvvašvuohtabálvalusaid. Dus lea vuoigatvuohta beassat dikšumii seamma ládje go báikkálaš orrut besset. Šveiccas ja Stuora-Británnias  bálvalanbuvttadeaddjit sáhttet iehčanasat mearridit váldetgo dat du áššehassan plánenvuloš riegádahttindikšuma várás. It sáhte atnit eurohpalaš buohccedikšungoartta, jos vásedin ohcalat olgoriikkaide áhpehisvuođa dikšuma dehe riegádahttima várás.

Jos ohcalat riegádahttit nuppi EU- dehe Eeg-riikii, Sveicii, Stuora-Británniai dehe Davvi-Irlándii, mávssát ieš dikšuma buot goluid. Sáhtát ohcat buhtadusaid maŋálgihtii Kelas, mii buhtte goluid eanemusat dan meare, maid danveardásaš livččii máksán Suomas iežat buresbirgenguovllus. Kela jearrá dárbbašlaš dieđuid du buresbirgenguovllu dearvvašvuohtafuolahusa ovttadagas. Mávssát dattetge dikšumisttát unnimusat áššehasmávssu, man Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahus livččii bearran dikšumisttát. Kela jearrá dárbbašlaš dieđuid du buresbirgenguovllu dearvvašvuohtafuolahusa ovttadagas. Sáhtát maid ohcat EU-ásahusa mieldásaš ovdalobi olgoriikkain riegádahttima várás.

Sáhtát jearrat ovddalgihtii Kelas, makkár buhtadusaid sáhtát oažžut dikšumis. Oza ovdailmmuhusa áiggebále ovdal go ohcalat dikšuma várás.

Riegádahttin EU:a olggobealde

Juos orodat gaskaboddasaččat eará sajes go EU- dehe Eeg-riikkas, Sveiccas, Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas ja du riegádahttin boahtá johtui, govččat ieš riegádahttima goluid. Juos dus lea mátkedáhkádus, sáhtát jearrat buhtadusaid iežat dáhkádusfitnodagas.  Jos ohcalat riegádahttit EU-riikkaid olggobeallái, de govččat visot goluid ieš, itge sáhte oažžut dikšumis Kela-buhtadusaid.

Rávvehatfitnamat olgoriikkain

Eanaš riikkain ii leat seammalágán etniid- dehe mánáidrávvehatvuogádat go Suomas.Juos orodat nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Sveiccas, Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas gaskaboddasaččat (dábálaččat vuollái guhtta mánu), oaččut áhpehisvuođa čuovvuma dikšuma eurohpalaš buohccedikšungoarttain. Áhpehisvuođa čuovvuma dutkamušat sihke čuovvun- ja doavtterfitnamiid mearri ja áiggit sáhttet olgoriikkain spiehkastit olunai suopmelaš vuogádagas.

Jos don leat áhpeheapmin ja vuolgime olgoriikkaide, soaba rávvehagas ovddalgihtii iežat áhpehisvuođa čuovvuma áššiin. Ávžžuhahtti lea, ahte čielggadat ovddalgihtii maid čuozáhatriikka dearvvašvuohtabálvalusaid, mat gullet áhpehisvuhtii ja riegádahttimii. Sihkkarastte áiggebále earenoamážit riegádahttima geavada  meannudemiid.

Fuolat das, ahte áhpehisvuođat čuovvuma diehtu manná dikšunaddiid gaskkas Suomas ja olgoriikkain. Riikkaid gaskkas eai leat elektrovnnalaš diehtovuogádagat buohccedieđuid várás, nu ahte doaimmat dárbbašlaš buohcceáššegirjjiid dikšunaddái olgoriikkain. Jorgalahte dárbbu mielde áššegirjjiid gillii, man dikšunaddi ipmirda. Govččat jorgalangoluid ieš.