Mii lea ovdalohpi ja hos dan oažžu Suomas?

Sáhtát ohcat EU-ásahusa mielde ovdalobi (S2-skovvi) dikšuma várás, mii addojuvvo nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias, Davvi-Irlánddas dehe Sveiccas. Juos dutnje mieđihuvvo ovdalohpi, mávssát dikšumis ieš lihkka olu go báikkálaš orrut. Iežat buresbirgenguovlu máksá reastta dikšungoluin. Soaba dikšunaddiin geavada áššiin ja sihkkarastte ovddalgihtii, ahte dikšunaddi dohkkeha ovdalobi.

Oza ovdalobi Kelas (suomagillii). Lavtte ohcamuššii čilgehusa, mii guoská du dikšuma, dego doaktárcealkámuša. Kela sihtá almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas cealkámuša iežat dilis ja mieđiha ovdalobi, juos du buresbirgenguovllu dearvvašvuohtafuolahus bealušta dan.

Dálá dilis Suomas lea anus duššefal ovdalohpi EU-ásahusa mielde.

Sáhtángo boahtit Supmii dikšuma várás ovdalobiin?

De sáhtát, go dus fal lea EU-ásahusa 883/2004 mieldásaš ovdalohpi (S2-skovvi). Oza ovdalobi iežat orrunriikka buohcanoadjolágádusas ja soaba dikšunortnegiin njuolga dikšunaddiin ovddalgihtii. Ovdalohpi sáhttá adnojuvvot Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas.

Mávssát dikšumis seamma áššehasmávssu go báikkálaš orrut.

Juos dus lea juoga eará ovdalohpi (ovdamearkka dihte ovdalohpi buohccedirektiivva mielde), de don mávssát dikšungoluid vuohččan ieš ja sáhtát ohcat buhtadusaid maŋálgihtii iežat buohcanoadjolágádusas.

Sáhtángo ieš válljet, gosa manan dikšuma várás ovdalobiin?

De sáhtát. Oza iežat háliidan dikšunaddi ja čielggat dohkkehago dat ovdalobi (S2-skovvi).

Oza alccesat heivvolaš dikšunaddi ja čielggat, dohkkehago dikšunaddi ovdalobi (S2-skovvi). S2-skovvi dohkkehuvvo dábálaččat dušše almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas dehe almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas dehe almmolaš dearvvašvuohtafuolahusain soahpamuša dahkan báikkis. Ovdalohpi mieđihuvvo dihto riikii ja dihto dikšuma várás. Ovdalobiin lea dasa lassin mearreáigi, man siste dikšuma várás ferte ohcalit.

Mainna ákkain ovdalohpi mieđihuvvo Suomas?

Iežat buresbirgenguovllu almmolaš dearvvašvuohtafuolahus árvvoštallá du ohcamuša. Ovdalohpi galgá mieđihuvvot, juos du dili vuođul ákkastallojuvvon, ja jos du ohcan dikšun gullá Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusa bálvalusaide ja Suomas ii bastte lágiduvvot dutnje dikšun dáhkádusáiggi olis. Muhtin dáhpáhusain ovdalobi sáhttá oažžut ovdamearkka dihte ákkaid vuođul, mat gullet gillii dehe kultuvrii, vaikko dikšuma sáhtálii oažžut Suomasnai.

Sáhttágo Kela dehe almmolaš dearvvašvuohtafuolahus hilgut mu ovdalohpeohcamuša, juos ozan dikšuma várás Suomas olgoriikkaide?

Ovdalobi ii leat bággu mieđihit, juos du dárbbašan dikšun sáhttá ordnejuvvot Suomas dikšundáhkádusa olis. Dikšun gálga gullát maid  Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusa bálvalanválljašupmái. Ovdalohpi sáhttá nappo hilgojuvvot, juos dikšun ii addojuvvo Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Muhtin dáhpáhusain ovdalobi sáhttá lihkka oažžut ovdamearkka dihte ákkaid vuođul, mat gullet gillii dehe kultuvrii, vaikko dikšuma sáhtálii oažžut Suomasnai.

Iežat buresbirgenguovllu almmolaš dearvvašvuohtafuolahus árvvoštallá du dili. Kela mieđiha dehe hilgu ovdalobi almmolaš dearvvašvuohtafuolahusa addin cealkámuša vuođul. Kela ii sáhte hilgut ovdalohpeohcamuššat, juos almmolaš dearvvašvuohtafuolahus bealušta ovdalobi mieđiheami.

Oaččungo buhtadusaid mátkegoluin, juos manan ovdalobiin dikšuma várás Suomas olgoriikkaide?

Juo. Juos mátkkoštat olgoriikkaide oažžut dikšuma ovdalobiin, sáhtát ohcat Kelas buhtadusaid (suomagillii) mátkegoluin. Kela buhtte iežasovddasvástádusa badjel mannan oasi mátkegoluin čuozáhatriikka dikšunbáikki rádjái.  Sáhtát ohcat buhtadusaid maid dálkasiid ja orodeami goluin. Juos dearvvašvuohtafuolahus árvvoštallá mieđušteaddji vealtameahttumin, maid mieđušteaddji goluin sáhttá oažžut buhtadusaid.

Sáhtángo ohcat ovdalobi maŋálgihtii Suomas?

De sáhtát. Don sáhtát ohcat ovdalobi maŋálgihtii, juos don leat máksán ieš visot dikšungoluid. Lohpi ferte mieđihuvvot, juos dat livččii mieđihuvvon dutnje ovdal dikšuma addima. Oza lobi ja buhtadusaid Kelas (suomagillii) guđa mánu siste dikšuma máksimis. Ovdalohpi sáhttá mieđihuvvot plánejuvvon olgoriikkade dikšuma várás ohcaleami várás. Don it sáhte ohcat ovdalobi fáhkkestaga buohccáma diliide.

Mii erohusaid lea ovdalobiin buohccedirektiivva ja ásahusa mielde?

EU-láhkaásaheami olis leat leame guokte buhtadusvejolašvuođa, go buohcci ohcala dikšuma várás olgoriikkaide:  ovdalohpi EU-ásahusa 883/2004 mielde (S2-skovvi) ja ovdalohpi buohccedirektiivva 2011/24/EU mielde. Ovdalohpi ásahusa mielde dohkke almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Ovdalohpi direktiivva mielde dohkke almmolaš dearvvašvuohtafuolahusa lassin maid priváhta dearvvašvuohtafuolahusas.

Dálá dilis Suomas lea anus duššefal ovdalohpi EU-ásahusa mielde.