Interneahtas ostojuvvon dálkasat

Dálkasiid sáhttá dihto eavttuid mielde oastit interneahta bakte sihke Suomas ja apteaikka fierbmebálvalusas, mii doaibmá nuppi EU-riikkas. Dálkasiid fierbmegávpái laktásit goitge ráddjehusat ja riskkat, maid gánnáha váldit vuhtii.


Apteaika, mii doaibmá Suomas, sáhttá vuovdit dálkasiid fierbmebálvalusa bakte, jos dat lea ilmmuhan fierbmebálvalusa geavaheamis Dálkkassuorggi dorvvolašvuohta- ja ovddidanguovddážii (Fimea). Fierbmebálvalusa bakte sáhttet doaimmahuvvot reseaptadálkasat dalle, go dálkkas lea merrojuvvon elektrovnnalaš dálkkasmearrádusain.

Fimea bajásdoallá fierbmesiidduinis logahallama lágalaš apteaikkaid fierbmebálvalusain, mat doibmet Suomas.

Dálkasiid oastin apteaikka fierbmebálvalusas, mii doaibmá olgoriikkain

Jos diŋgot dálkasiid nuppi EU-riikkas, sihkkarastte ahte dagat diŋgojumi lágalaš dálkasiid juohkinčuoggás. Interneahtas vuvdojuvvojit dálkasat maiddái lágaheamit.

Dálkasat, mat diŋgojuvvojit interneahta bakte, galget leat lágalaš buktagat maiddái dan riikkas, gos dat diŋgojuvvojit.

Lágalaš dálkasiid gáiddusvuovdima fálli fierbmeapteaikkaid, mat doibmet Eurohpa uniovnna guovllus, sáhttá identifiseret oktasaš dovddaldagas, mii lea váldon atnui oba Eurohpa uniovnna guovllus. Oktasaš dovddaldagain háliduvvo ovddiduvvot dorvvolaš dálkasiid interneahttagávpi.

Eurohpa dálkkasvirgedoaimmahaga fierbmesiidduin  gávdnojit eananguovdasaš dieđut lágalaš dálkasiid fierbmegávpeapteaikkain, mat doibmet EU:s.

Lasi dieđu lágalaš fierbmeapteaikkaid dovddaldagas oaččut Eurohpa komišuvnna fierbmesiidduin.

Sáhtát diŋgot dálkasiid nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Šveiccas eanemusat golmma mánu veardásaš meari.

  • Reseaptadálkasa várás dus galgá leat gustojeaddji dálkkasmearrádus seamma ládje go, jos oasttášit dálkasa Suoma apteaikkas.
  • Reseaptadálkasiid lassin sáhtát diŋgot iešdikšundálkkasbuktagiid ja luonddudálkkasbuktagiid sihke registrerejuvvon dehe ii-registrerejuvvon homeopáhtalaš dehe antroposofalaš (homeopáhtalaš dálkasiid sulastahtti) buktagiid.
  • Dálkasa, mii doallá sisttis gárrenávdnasa, ii oaččo háhkat iige vuostáváldit boastta bakte Suoma olggobealde.
  • Interneahta dehe boastta bakte olgoriikkain háhkkojuvvon dálkasat eai buhttejuvvo buohcanoajus.

Dálkasiid diŋgon EU- ja Eeg-riikkaid ja Šveicca olggobealde lea lágaheapme.

Váldde vuhtii čuovvovaš áššiid, go diŋgot dálkasiid interneahta bakte

Go diŋgot dálkasiid interneahtas, de váldde vuhtii, ahte dálkasiid juohkin luohkáide sáhttá spiehkastit riikkaid gaskkas. Ovdamearkka dihte luonddubuvtta dehe eará buvtta, dego borramušlassi sáhttá klassifiserejuvvot Suomas dálkkasin. Dalle dasa guoskaduvvojit seamma njuolggadusat go dálkasiid buktimii.

Stuora báhkkasturrodagat leat Suomas dávjá reseaptabuktagat maiddái iešdikšundálkasiid oasis, goas daid diŋgomii dárbbašuvvo gustojeaddji dálkkasmearrádus. Dát guoská ovdamearkka dihte dábálaš searggahatdálkasiid.

Dasa lassin lea buorre muitit, ahte interneahtas vuvdojuvvojit maid dálkkasvearisteamit ja boarásnuvvan dálkasat ja dálkasa eaktivuođa lea váttis árvvoštallat. Dálkasat eai álohii heive oktii ja dain sáhttet leat vahátlaš oktasašváikkuhusat.