Dálkasiid oastin fierpmis

Dálkasiid sáhttá dihto eavttuid mielde oastit interneahta bakte sihke Suomas ja apteaikka fierbmebálvalusas, mii doaibmá nuppi EU-riikkas. Dálkasiid diŋgon EU- ja Eeg-riikkaid olggobealde lea lágaheapme.


Apteaika, mii doaibmá Suomas, sáhttá vuovdit dálkasiid fierbmebálvalusa bakte, jos dat lea ilmmuhan fierbmebálvalusa geavaheamis Dálkkassuorggi dorvvolašvuohta- ja ovddidanguovddážii (Fimea).

Fimea bajásdoallá fierbmesiidduinis logahallama lágalaš apteaikkaid fierbmebálvalusain, mat doibmet Suomas.

Dálkasiid diŋgon olgoriikkalaš apteaikka fierbmegávppis

Jos diŋgot dálkasiid nuppi EU-riikkas, sihkkarastte ahte dagat diŋgojumi lágalaš apteaikkas dehe eará lágalaš dálkasiid juohkinčuoggás. Fierbmeapteaikkat, mat doibmet lágalaččat Eurohpa uniovnna guovllus, sáhtát identifiseret oktasaš dovddaldagas. Dasa lassin Eurohpa dálkkasvirgelágádus čohkke riikaguovdasaš dieđu apteaikkain, mat jođihit lágalaš fierbmegávppi EU:s. Fuomášathan, ahte dálkasiid luohkkájuogus ja doaimmahaneavttuin leat/sáhttet leat riikaguovdasaš erohusat. Muhtin riikkaid álbmotlaš láhkaásaheapmi sáhttá ovdamearkka dihte eastit dálkasiid doaimmaheami olgoriikkaide fierbmegávppis dahkkon diŋgojumi mielde.

Olgoriikkalaš fierbmeapteaikkain diŋgodettiin don fertet váldit vuhtii maid  lääkkeiden maahantuontia koskevat rajoitukset (sámás: dálkasiid riikiibuktima ráddjehusaid). Dálkasiid háhkan ja vuostáváldin boastta mielde Eurohpa ekonomiijaguovllu (EEG) olggobealde lea gildojuvvon. EEG-guovllus diŋgodettiin don galggat sihkkarastit dálkasiid doaimmaheaddji lágalašvuođa sihke dan, ahte diŋgonvuloš dálkkasbuktaga lea dohkkehan gažaldatvuloš riikka eiseváldi.

Sáhtát diŋgot dálkasiid nuppi EU- dehe Eeg-riikkas eanemusat golmma mánu geavahusa veardásaš meari.

Reseptadálkasiid lassin sáhtát diŋgot iešdikšundálkkasbuktagiid ja urttasbuktagiid sihke registrerejuvvon dehe ii-registrerejuvvon homeopáhtalaš dehe antroposofalaš (homeopáhtalaš dálkasiid sulástahtti) buktagiid.

Go divššut áššiid fierbmeapteaikkas, de váldde vuhtii čuovvovaš áššiid:

  • Reseaptadálkasa várás dus galgá leat gustojeaddji dálkkasmearran seamma ládje go oasttášit dálkasa Suoma apteaikkas.
  • Dálkasa, mii doallá sisttis gárrenávdnasa, ii oaččo háhkat iige vuostáváldit boastta bakte Suoma olggobealde.
  • Fierpmi dehe boastta bakte olgoriikkain háhkkojuvvon dálkasat eai buhttejuvvo buohcanoajus.
  • Dálkasiid juohkin luohkáide sáhttá spiehkastit riikkaid gaskkas. Ovdamearkka dihte luonddubuvtta dehe eará buvtta, dego borramušlassi sáhttá klassifiserejuvvot Suomas dálkkasin. Dalle dasa guoskaduvvojit seamma njuolggadusat go dálkasiid buktimii. Stuora báhkkasturrodagat leat Suomas dávjá reseaptabuktagat maiddái iešdikšundálkasiid oasis, goas daid diŋgomii dárbbašuvvo gustojeaddji dálkkasmearran. Dát guoská ovdamearkka dihte dábálaš searggahatdálkasiid.
  • Fierpmiss vuvdojuvvojit maid dálkkasvearisteamit ja boarásnuvvan dálkasat ja dálkasa eaktivuođa lea váttis árvvoštallat. Dálkasat eai álohii heive oktii ja dain sáhttet leat vahátlaš oktasašváikkuhusat.
  • Dálkasiid oastin fierpmis dáhpáhuvvá iežas riskkain. Dus lea alddát ovddasvástádus dálkasa eaktivuođa ja lágalašvuođa čielggadeamis.
  • Fierpmis diŋgojuvvon dálkasat galget leat lágalaš buktagat maid dan riikkas, gos dat diŋgojuvvojit.