Dálkasiid oastin olgoriikkain

Siđa iežat doaktáris dálkkasmearrádusa olgoriikkain oastima várás, jos áiggut háhkat dálkasiid nuppi EU- dehe Eeg-riikkas. Viros ja Kroatias sáhtát maid geavahit šleađgareseaptta. Jos hálidat oastit reseaptadálkasiid EU- ja Eeg-riikkaid olggobealde, dárbbašat dábálaččat báikkálaš dearvvašvuohtafuolahusa ámmátolbmo addin dálkkasmearrádusa.


Don sáhtát oastit dálkasiid nuppi EU- dehe Eeg-riikkain juogo sierra báberreseapttain dehe šleađgareseapttain.

Báberreseapta olgoriikkain oastima várás

Don sáhtát sihtat dálkasa mearrideaddjis reseaptta, mii dohkke EU- ja Eeg-riikkain. Reseaptta namma lea “dálkkasmearrádus olgoriikkain oastima várás”. Don oaččut reseapttas eŋgelasgiel čáláhusa. Don it sáhte oastit čáláhusain dálkasiid Suomas, itge sáhte čálihit reseapta ieš iežat vuorká-bálvalusas.
Dálkkasmearrádus čállojuvvo dálkasa váikkuheaddji ávdnasa namain. Dálkasa sáhttá čállit gávpenamain, jos gažaldat lea biologalaš dálkasis dehe jos gávpenama geavahus lea dálkkasdieđalaččat ákkastallamis. Doavttir galgá ákkastallat gávpenama anu dálkkasmearrádusas.

Šleađgareseapta olgoriikkain

Suopmelaš šleađgareseapta dohkkegoahtá muttuid mielde EU-riikkain. Dálkasat sáhttet ostojuvvot juo Estteeatnama ja Kroatia apteaikkain. Ovdal dálkasa oastima don galggat addit vuorká-bálvalusas miehtama dasa, ahte du reseaptadieđut sáhttet luobahuvvot nuppi riikka apteikii. Beasat oastit dálkasiid go čájehat iežat virggálaš identitehtaduođaštusa, dehege pássa dehe persovdnagoartta apteaikkas. Šleađgareseapta doaibmá maid Suomas. Fuomášathan goitge, ahte visot dálkasat eai sáhte ostojuvvot šleađgareseapttain olgoriikkain. Dárkkis ráddjehusaid Kanta.fi (sámás: Vuorká) -siidduin.

Almmolaččat dálkasiid oastimis olgoriikkain

Dálkkasmearrádusa gusket čuovvovaš prinsihpat:

  •  gárrenávnnasin klassifiserejuvvon dehe psykotrohpalaš dálkasat eai sáhte háhkkojuvvot olgoriikkain Suomas addojuvvon dálkkasmearrádusain.
  • Jos oasttát reseaptadálkasa olgoriikkain, de lea vejolaš, ahte du oažžun dálkkas sáhttá leat earálágán go Suomas doaimmahuvvon dálkkas. Dálkkasmolsun sáhttá dahkkot eará prinsihpaid mielde go Suomas.
  • Dálkkasmearrádusaid vuoimmisorrunáigi mearrahuvvá dan riikka láhkaásaheami mielde, gos dálkkas háhkkojuvvo. Suomas dálkkasmearrádus lea vuoimmis dábálaččat guokte jagi.
  •  Apteaika sáhttá biehttalit doaimmaheamis nuppi lahttoriikkas addojuvvon dálkkasmearrádusa, jos dat vávjá dálkkasmearrádusa eaktivuođa dehe áššáigullevašvuođa.

EU-riikka eiseválddit sáhttet lonohallat dieđu dearvvašvuohtafuolahusa ámmátolbmuid vuoigatvuođas mearrat dálkasiid, ovdamearkka dihte dalle, jos dálkkasmearrádusa eaktivuohta vávjojuvvo. Jos apteaika vávjá nuppi EU-riikkas addojuvvon dálkkasmearrádusa eaktivuođa, dat sáhttá sihtat rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtafuolahusa kontáktačuoggá čilget dálkkasmearrádusa addin olbmo vuoigatvuođa mearrat dálkasiid. Dárkkisteamis sáhttá mannat muhtin beaivi, daningo vuogádat ii leat reálaáiggis.

Dálkasiid hattit olgoriikkain

Sáhtát čielggadit dálkasiid hattiid olgoriikkain ovdamearkka dihte gažaldatvuloš riikka apteaikkaid fierbmesiidduin dehe riikka rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtafuolahusa kontáktačuoggás.