Dálkkasmearrádus olgoriikkain oastima várás

EU-riikkat galget dohkkehit nuppi lahttoriikkain addojuvvon dálkkasmearrádusaid. Sáhtát sihtat iežat doaktáris eurohpalaš dálkkasmearrádusa, jos áiggut háhkat dálkasiid nuppi EU-riikkas.


Nuppi EU-riikkas addojuvvon dálkkasmearrádus galgá doaimmahuvvot Suoma apteaikkain ja suopmelaš dálkkasmearrádusat galget doaimmahuvvot eará EU-riikkain. Eurohpalaš dálkkasmearrádusaid vuostevurolaš dohkkeheapmi, mii vuođđuduvvá EU:a buohccedirektiivii, guoská dušše EU-riikkaid. Eeg-riikkat ja Šveica sáhttet doaimmahit EU-riikkain addojuvvon dálkkasmearrádusaid, muhto dat eai leat dasa geatnegahtton.

Jos hálidat oastit reseaptadálkasiid eará báikkis go nuppi EU-riikkas, dárbbašat dábálaččat báikkálaš dearvvašvuohtafuolahusa ámmátolbmo addin dálkkasmearrádusa.

Eará báikkis go EU- dehe Eeg-riikkas dehe Šveiccas čállojuvvon dálkkasmearrádusain ii sáhte oastit dálkasiid Suomas.

Eurohpalaš dálkkasmearrádus čállojuvvo váikkuheaddji ávdnasa namain

Sáhtát oastit nuppi EU-riikkas dálkasiid Suomas addojuvvon dálkkasmearrádusain olgoriikkain oastima várás. Dálkkasmearrádus čállojuvvo dálkasa váikkuheaddji ávdnasa namain dalle, go ulbmilin lea háhkat dálkasa nuppi lahttoriikkas. Dálkasa sáhttá čállit gávpenamain, jos gažaldat lea biologalaš dálkasis dehe jos gávpenama geavahus lea dálkkasdieđalaččat ákkastallamis. Doavttir galgá ákkastallat gávpenama anu dálkkasmearrádusas. Dálkkasmearrádus lea oažžumis gielaiguin suopma-eŋgelasgiella dehe ruoŧŧa-eŋgelasgiella.

Dálkkasmearrádusa gustojit dasa lassin čuovvovaš prinsihpat

  • Dálkkasmearrádusaid vuostevurolaš dohkkeheapmi ii guoskka gárrenávnnasin klassifiserejuvvon dehe psykotrohpalaš dálkasiid. Dákkár dálkasat eai dađi lági mielde sáhte háhkkojuvvot olgoriikkain Suomas addojuvvon dálkkasmearrádusain.
  • Dálkkasmearrádusaid vuoimmisorrunáigi mearrahuvvá dan riikka láhkaásaheami mielde, gos dálkkas háhkkojuvvo. Suomas dálkkasmearrádus lea vuoimmis dábálaččat guokte jagi.
  • Apteaika sáhttá biehttalit doaimmaheamis nuppi lahttoriikkas addojuvvon dálkkasmearrádusa, jos dat vávjá dálkkasmearrádusa eaktivuođa dehe áššáigullevašvuođa.

EU-riikka eiseválddit sáhttet lonohallat dieđu dearvvašvuohtafuolahusa ámmátolbmuid vuoigatvuođas mearrat dálkasiid, ovdamearkka dihte dalle, jos dálkkasmearrádusa eaktivuohta vávjojuvvo. Jos apteaika vávjá nuppi EU-riikkas addojuvvon dálkkasmearrádusa eaktivuođa, dat sáhttá sihtat rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtafuolahusa kontáktačuoggá čilget dálkkasmearrádusa addán olbmo vuoigatvuođa mearrat dálkasiid.

Dálkkasmearrádusaid olgguldas hápmi molsašuddá EU-riikkain

EU-láhkaásaheamis lea meroštallojuvvon dušše dat, mat dieđuid dálkkasmearrádusas galget leat, vai dat sáhttá doaimmahuvvot nuppi lahttoriikkas. EU-guovllus ii dađi lági mielde leat anus oktilis dálkkasmearrádusskovvi eurohpalaš dálkkasmearrádusa várás, muhto sierra riikkaid adnon skovit molsašuddet olgguldas hámiset dáfus.

Daningo EU-riikkaid gaskkas eai leat elektrovnnalaš vuogádagat dálkkasmearrádusaid gieđahallamii, adnojuvvo báberskovvi, go dálkasat háhkkojuvvojit nuppi lahttoriikkas. Suomas adnojuvvojit sierra elektrovnnalaš dálkkasmearrádusat dálkasiid várás, mat ostojuvvojit olgoriikkain. Doavttir čáliha buohccerávvaga sajes báberdálkkasmearrádusa olgoriikkain oastima várás.

Dálkasiid hattit olgoriikkain

Sáhtát čielggadit dálkasiid hattiid olgoriikkain ovdamearkka dihte gažaldatvuloš riikka apteaikkaid fierbmesiidduin dehe riikka kontáktačuoggás.