Sáhtát buktit olgoriikkain Supmii sihke reseapta- ja iešdikšundálkasiid iežat atnui

  • Eeg-riikkas meari, mii gokčá ovtta jagi geavahusa meari
  • Earás go Eeg-riikkas meari, mii gokčá golmma mánu geavahusa meari.

Eeg-riikkat leat Hollánda, Belgia, Bulgária, Espánnja, Irlánda, Islánda, Itália, Nuortariika, Greika, Kroátia, Kypros, Látvia, Liechtenstein, Lietuva, Luxemburg, Malta, Norga, Portugal, Polska, Frankriika, Románia, Ruoŧŧa, Duiska, Slovákia, Slovenia, Suopma, Dánmárku, Čeahkka, Uŋgár, Estteeanan ja Ovttastuvvan gonagasriika.

Sáhtát buktit Supmii dálkasa,

  • mas lea vuovdinlohpi dan riikkas, gos leat háhkan dálkasa
  • man leat háhkan doaimmaheaddjis, geas lea lohpi vuovdit dálkasiid
  • mas basttát dárbbu mielde čejehit dálkkasmearramiin dehe doaktárduođaštusain, ahte dálkkas lea dárkkuhuvvon iežat atnui.

Dálkasat, mat gárehuhttet ja váikkuhit guovddášnearvavuogádahkii, buktin Supmii

Sáhtát buktit Supmii iežat persovnnalaš atnui dálkasa, mii klassifiserejuvvo gárrenávnnasin

  • Schengen-riikkas eanemusat 30 jándora geavahusa meari
  • eará sajes go Schengen-riikkas eanemusat 14 jándora geavahusa meari.

Schengen-guvlui gullevaš riikkat leat Suopma, Ruoŧŧa, Norga, Dánmárku, Islánda, Duiska, Belgia, Frankriika, Hollánda, Nuortariika, Luxemburg, Espánnja, Portugal, Itália, Greika, Estteeanan, Látvia, Lietuva, Polska, Čeahkka, Slovákia, Uŋgár, Slovenia, Malta ja Šveica.

Dus galgá leat fárustat Schengen-duođaštus, jos mátkkoštat Schengen-guovllus ja fievrridat fárustat dálkasa, mii klassifiserejuvvo gárrenávnnasin, váldoáššis  guovddášnearvavuogádahkii váikkuheaddji dehe psykotrohpalaš dálkasiid. Duođaštusain čujuhat dálkasa dárbbašlašvuođa. Schengen-duođaštusa sáhtát sihtat apteaikkas.

Jos buvttát Supmii ođđasit dálkkasbuktaga, mii klassifiserejuvvo seamma dehe danveardásaš gárrenávnnasin, de ovddit dálkasa buktimis lea galgan gollat unnimusat ovddit riikii buktojuvvon dálkkasmeari geavahusa veardásaš áigi. Ovttaáigásaččat riikii ii oaččo buktit dálkkasbuktagiid, maid sisdoalli gárrenávdnasat dagahit buktaga buvttačilgehusa mielde ovttas geavahettiin klinihkalaččat mearkkašahtti ja várálaš oktasašváikkuhusa.

Lágalaš ja lágahis dálkasat

Lágalaš dálkasiin dárkkuhuvvo dálkkasbuvtta,

  • mas lea vuovdinlohpi dan riikkas, gos dat lea háhkkojuvvon ja
  • mii lea háhkkojuvvon doaimmaheaddjis, geas lea vuoigatvuohta vuovdit dálkasiid.

Go buvttát dálkasa Supmii, de don galggat dárbbu mielde bastit čujuhit, ahte buvtta lea dárkkuhuvvon du iežat atnui. Dán sáhtát čujuhit dálkkasmearrádusain dehe doaktárduođaštusain dalle, go gažaldat lea reseaptadálkasis.

Lágahis dálkasiid diŋgon dehe buktin riikii lea dálkkasrihkus. Dálkasiid, mat lohkkojuvvojit gárrenávnnasin, buohta gažaldat lea gárrenávnnasrihkkosis.

Jos it leat sihkar, klassifiserejuvvogo muhtin buvtta dálkkasin, sáhtát dárkkistit ášši Fimeas.