Riikkaidgaskasaš sosiáladorvu lea ain áigeguovdilit

31.5.2017


Máŋggas suopmelaččain fárrejit bargguide, stuđeret dehe muosáhit ealáhatbeivviid nuppi EU-riikii, gos sii geavahit ođđa orrunriikkas dearvvašvuohtabálvalusaid. Luopmodoallinai sáhttá heahkka dárbbašit buohccedikšuma. Maiddái Suoma dearvvašvuohtabálvalusaid áššehassan ohcalit ain eanet olgoriikka olbmot. Rájiid rasttileaddji dearvvašvuohtafuolahus gullá nappo juo dálá áigái.

EU:a jagi 2011 vuoibmái boahtán buohccedirektiiva geatnegahttá gieđahallat nuppi lahttoriikkas Supmii dikšumii ohcaleaddji gieldda olbmuid. Giellamáhttu lea ain guovddášlaččamus gáibádus, vai sáhtášii ohcalit dikšumii orrunriikkas olggobeallái.

– Lea váttis duddjot lihkostuvvan dikšungaskavuođa, jos doaktára ja buohcci gaskkas ii leat oktasaš giella. Maiddái erohusat buohcceáššegirjjiid registrerengeavadiin ja obanassiige sierragielalaš buohcceáššegirjjit sihke fuolla stuora dikšungoluin sáhttet eastit dikšumii ohcaleami orrunriikka olggobeallái, dadjá RM:a ráđđádalli virgeolmmoš Noora Heinonen, gii barggai rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtafuolahusa kontáktačuoggá hoavdan jagiid 2013–2016.

Dávjá lea mohkkás ášši mot buhttejuvvojit golut, mat šaddet dearvvašvuohtabálvalusaid geavaheamis olgoriikkain. Ovdamearkka dihte Estteeatnamii dikšumii ohcalan olbmo dikšungolut buhttejuvvojit, muhto Ruššii ohcalan báhcá buhtadusaid haga.

– Boahtteáigge galgá maid suokkardallojuvvot, leago eatnandieđa vuogálaš ja ovttaveardásaš ágga buhtadusa oažžumii. Galgá maid muitojuvvot, ahte EU-láhkaásaheapmi geatnegahttá dušše EU- ja EEG-stáhtain ja Šveiccas šaddan buohccedikšungoluid buhttemii. Suoma láhkaásaheaddji galggašiinai čoavdit, buhttejuvvojitgo eará riikkain šaddan golut obanassiige.

Riikkaidgaskasaš sosiáladorvvus lea jearaldat rastáálbmotlaš muddemis ja sierra riikkaid lágaid oktiiheiveheamis. Dat čohkiida norpmain, mat dáhkidit riikkas nubbái lihkadeaddji EU-riikkavuloža vuoigatvuođa dikšumii. Dat maid meroštallet stáhtaid máksinovddasvástádusa šaddan dikšungoluin.

Mot riikkaidgaskasaš mudden čuohcá Suoma sosiáladorvui ja min lágaidasamet? Leago dearvvašvuohtafuolahussamet, mas bálvalusat leat ordnejuvvon dan mielde gos orrojuvvo, oktiiheiveheamis eurohpalaš vuogádahkii ja man vuođđun lea oadjudeapmi?

Dáidda ja máŋggaide eará áigeguovdilis gažaldagaide gávdnojit vástádusat ođđa Áel:a fáddágirjjis Sosiaaliturvan rajoilla – Kirjoituksia kansainväliseen sosiaalioikeuteen (sámás: Sosiáladorvvu rájiid nalde – Čállosat riikkaidgaskasaš sosiálavuoigatvuođas).

Gáldu: Kalliomaa-Puha L, Tuovinen A-K (doaimm.). Sosiaaliturvan rajoilla. Kirjoituksia kansainvälisestä sosiaalioikeudesta. Helsinki: Kela, Teemakirja 16, 2017.

Sáhtát ohcalit Suomas olgoriikkaide geavahit dearvvašvuohtabálvalusaid, muhto buhtadusaid oaččut dušše EU- ja EEG-riikkain ja Šveiccas. Dus lea vuoigatvuohta beassat dikšumii nuppi EU-riikkas seamma ládje go riikkas orruin. Oaččut dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Šveiccas, jos buohccát fáhkkestaga dehe dárbbašat dikšuma guhkesáiggebuozalmasa vearráneami dehe áhpehisvuođa dehe riegádahttima geažil.