Mot dohko dikšumii rievtti mielde beassá olgoriikkain ja eará guorahallamušat dearvvašvuohtabálvalusain

19.7.2017


Rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtabálvalusa kontáktačuokkis jearai geassemánus dearvvašvuohtabálvalusaid geavahusa diehtodárbbuin ja muosáhusain. Jearahallama ulbmilin lei gártet áššehasaid dárbbuid ja sávaldagaid kontáktačuoggá kommunikašuvnna ja Dikšunbáikkivalljen.fi-fierbmebálvalusa gárgeheami várás.

Jearahallamii vástide oktiibuot 96 olbmo. Vástideddjiin 37 % muitale, ahte ledje juogo ieža geavahan, dehe lagas olmmoš lei geavahan dearvvašvuohtabálvalusaid olgoriikkain. Vástideddjiin 40 % ledje dárbbašan dehe ohcan dieđu iežas dehe lagas olbmo buozalmasa dikšuma várás olgoriikkain. Dušše 24 % árvvoštalle dieđuset dearvvašvuohtabálvalusaid geavahusas olgoriikkain buorrin dehe hui buorrin, go 65 % árvvoštalle dieđuset gaskamearálažžan dehe dan heajubun.

Dikšunbáikkit, golut ja dálkasat beroštahttet olgoriikkain mátkkošteddjiid

Dearvvašvuohtadikšun eará sajes go Suomas smiehtadahtii earenoamážit plánedettiin luopmomátkki sihke olgoriikkaide muotkuma. Goalmmádas vástideddjiin ledje guorahallan fáttá maid áibbas oppalaččat.

Máŋggas dovde eurohpalaš buohccedikšungoartta, muhto dieđut bálvalusaid geavahusas, dikšunvuoigatvuođain ja goluid buhttemis molsašudde. Vástideaddjit gáibide dieđu earret eará báikkiin, gos eurohpalaš buohccedikšungoarta lea heivvolaš, dikšunvuoigatvuođain, dikšumiid buhttemis, dikšumiid hattiin ja dálkasiid fievrrideamis ja oastimis olgoriikkain.

Vástideddjiid smiehtadahtii maid, mot meannudit buohccádettiin ja mot gulahallá buohccedikšumis nuppi riikkas. Máŋggas gáibide maid riikaguovdasaš dieđu sierra riikkaid dearvvašvuohtabálvalusain.

Diehtu ohccojuvvo ja dat gávdno neahtas

Dábálaččamusat diehtu ohccojuvvui interneahta ohcanmášiinnaiguin, Áel:s, sierra eiseválddiin ja dáhkádusfitnodagain sihke interneahta ságastallanbálsttain. Bealli vástideddjiin sávve oažžut dieđu interneahtas ja máŋggas sis sávve sierra siidduid, mat vuojulduvvet áššái.

Min illun sáhttit fuomášit, ahte máŋggaide vástideddjiid suokkardahttán gažaldagaide gávdno juo dál diehtu Dikšunbáikkivalljen.fi-siidduin. Buoridit vástádusaid vuođul siidduid viidáseappot, vai ovdalačča eanebut gávnnaše álkit iežaset dárbbašan dieđu ja oččoše ipmirdahtti vástádusaid gažaldagaideaset.

Lihkusávaldagat Oului, Turkui ja Helssegii!

Jearahallamii oktavuohtadieđuideaset guođđán olbmuid gaskkas vuorbádeimmet golbma skeaŋkagoartta beaivválaš gálvogávpái. Lihkusávaldagat vulget Oului, Turkui ja Helssegii. Váldit vuitiide oktavuođa persovnnalaččat. Giitu buohkaide jearahallama vástideddjiide!

Njeallje guigosa – oahpásnuva dáidda ovdal olgoriikkamátkki dehe muotkuma

  1. Eurohpalaš buohccedikšungoarta, maid dainna oažžu?
  2. Maid buhtadusaid sáhtán oažžut olgoriikkain addojuvvon dikšumis?
  3. Mun dárbbašan luomus dálkasiiddán, mot sáhtán doalvut dálkasiid olgoriikkaide?
  4. Sáhtángo ohcalit nuppi riikii geavahit dearvvašvuohtabálvalusaid, nappo muđuidge go jos buohccášin fáhkkestaga?